Analüütiline hambutus

Vaatasin täna, nagu ikka puhkepäevadel palju poliitilist kommentaari. Ei salga, et mind huvitavad pigem sügavamad ja süsteemsed analüüsid, mitte kellegi suvaline elevus teemal, et oi, lumi tuli maha. Nii nagu poliitikat eestis käsitletakse. Vaba mõtte klubi
Karmimad tegelased sealt julgevad isegi öelda, et eesti on, tõepoolest, deindustrialiseeritud ja paljaks röövitud ja et seda juhivad täielikud tuhvlialused ja impotendid a la Taavi Rõivas. Kuid mingeid sügavamaid järeldusi ega teooriaid ei järgne.

Niisiis - sügav kriis, kriis-matrjoška, kriis kõiges ja kõikjal. Eesti kastreeritud käsitluse järgi tuleks see ilmselt lihtsalt üle elada. piisab, et inimesi natuke hurjutada, et ärge nii päris tehke ja kõik laabub iseenesest. Ajakirjanduse kanapimedusest annab selgelt märku Ukraina viimane Maidan. Üllatus-üllatus, tuleb välja, et uus revolutsiooniline valitsus, meie suured sõbrad ei olegi päris need. Nad on käpardid ja korruptandid. Aga seda reaktsiooni, et kes see kuramus meid kõiki haneks tõmbas, kes meile valetas, seda ei ole. See, et Ukraina meedia kubiseb valedest ja õhutab otsest vaenu ja viha, ei häiri kedagi. Sutropi see ei kõiguta, las hüppavad pealegi.

Kapitalismi demontaaž

Kapitalism, kui äärmiselt agressiivne elukorraldus on hõivanud nüüdsest kogu maailma ja kui ta samas vaimus jätkata sooviks, tähendaks see enesetappu. Agressiivne elukas asuks iseend hävitama. Demontaaž tähendab kapitalismi alustugede lammutamist - need on eelkõige pere, rahvus ja riik. Pere teemal on vaidlus tuline - Kooseluseadus kütab kirgi, kuid pigem on kilbil seadusloome kvaliteet - seadus on lihtsalt lünklik ja lohakas. Iseenesest, kui ta oleks eeskujulikult kirja pandud, poleks enamusel selle vastu midagi. Las need homod olla pealegi. Kuigi - pere lõhkumist alustati naiste toomisega tööturule. Seegi oli sunnitud samm, et kapitalismi kummi kuidagi edasi venitada. Naise tööjõud on nagu hiina odav töö - see aitab teatud probleeme edasi lükata.
Rahvuste osas on Obama end selgelt väljendanud, et Euroopasse kavandatakse tulevikuks uusi rahvuseid. Pagulasi, noori tugevaid mehi on vaja uute rahvuste idandamiseks. Kõlni grupivägistamised võivad muutuda viljakaks traditsiooniks. 
Migratsioonikriis pole fosforiidisõda, et teeme natuke kurja nägu ja küll "venkud" uttu tõmbavad. Iseenesest oleks huvitav teada, miks eestlased laulvat revolutsiooni näiteks 1965. aastal ette ei võtnud. Lihtne asi ju - laulad natuke ja vabadus tuleb.
Riigi lammutamine on Euroopa Liidu püha ülesanne, mis on selge juba ammu. Riik segab kapitali toimetamisi. Riik võib seda esialgu veel kapitali teenindada, Kuid parem, kui teda üldse ei ole. Ideaal on midagi Somaalia või Kolumbia taolist. Kus vaja, hoiavad turvafirmad superrelvadega korra majas. Ülejäänud territooriumil valitseb arhailine kord, kannibalsm, kriminaalsus, igasugused jälkused, mis hoiavad populatsiooni arvukuse kontrolli all. Pealegi, metslastelt saab alati vajadusel elundeid eemaldada.

3D - dehumaniseerimine, deindustrialiseerimine, depopulatsioon

Rahvastiku kontrolli all hoidmiseks tuleb teda radikaalselt vähendada. Siin humanismiga kaugele ei jõua, tuleb tegutseda efektiivselt ja operatiivselt, et umbrohi üle pea ei kasvaks. Muinasjutud Holokausti mälestamisest on hale kaitsevari nendele jõhkrustele, mida näiteks Ugandas või Ukrainas sooritatakse, eurooplaste teadmisel ja kontrolli all. Ilma igasuguse sekkumiseta ega kommentaarita. Sutropi see ei häiri, et me toetame selgelt inimvaenulikku režiimi Ukrainas, teda huvitab, mida meie inimesed arvavad juutide tapmisest sealsamas Ukrainas viimase suure sõja ajal. See, et üleskutsed juutide tapmisele kõlavad ka tänapäeva Lvovis, teda ei huvita. Ei ole oluline. Et meil presenteeritakse austusega inimest, kes tappis kellegi, täiesti omavoliliselt, une pealt pussnoaga. Ta on meil kangelane. selliseid "kangelasi" võib ka meil peagi näha, kui samas vaimus jätkame.

Jagamismajandus

Kapitalismi demontaaži üks eelduseid on hariduse lammutamine. Inimene muudetakse tarbivaks üksuseks, keda ei huvita asjade tegelik seis. Põhjendused muudavad elu pigem igavaks, tunduvalt huvitavam on tunda siirast üllatust iga sündmuse üle. Tajuda täielikku seletamatust ja segadust, kus isegi tavaline päikesetõus võib osutuda uudiseks, "mis müüb". Analüüsivõime halvamiseks pole paremat vahendit, kui mälu välja suretamine - kui püsi-mälu pole enam vaja (kõik on ju "Google"´s olemas), siis ei jäta inimene ka midagi meelde. kui mälu on tühi, ei saa tekkida selle põhjal ka sünteetilisi seoseid. Selline, tühi inimene on ka absoluutselt kontrollitav, ta ei hakka ise midagi välja mõtlema. Ta sobib uude, post-kapitalistlikku süsteemi, kus inimese roll tarbimine ja valitseb jagamismajandus. See on üks väljapääs, mis aitab ressursikriisist välja - -inimesed võiksid kõike jagada. Kõlab nagu kommunism. Miks mitte, panganduses on kommunism juba ammu kehtiv reaalsus. Seal jagatakse kahjumid juba ammu kõigi vahel võrdselt.
Kasumid ja sealt tulenevad võimalused ajudeta tarbijat ei saa põhimõtteliselt huvitada. Neid lihtsalt ei ole, neist ei räägita. Meedia on juba ammu totaalse kontrolli all, selle tõendiks on meedia-väljaannete üheülbalisus.

Suht sogane jutt tuli kokkuvõttes välja, ehk kunagi kirjutan midagi asjalikumat.

Allar Õunapuu, 29.02.2016