Rein Ruutsoo: kes ikkagi õhutab toksilist vastandumist?

artikkel ise

Loone-Ruutsoo vaidlus näitab pigem üht teist protsessi - inimkonna jagunemist kaheks.
On kosmopoliitne eliit, kes lendleb mänglevalt maailma erinevate hüpertehnoloogiliste metropolide vahel ja keda ei huvita tegelikult absoluutselt rahvus, ajalugu vms "asjatu taak", nemad on tegelikud valitsejad, investorid, kes on igal pool oodatud, olenemata oma rahvusest vms taustast.
Ja siis on teised, alumised, kes ei oma muud peale oma rahvuse ja uhkuse (ja palja tagumiku). Nende osaks on ümiseda oma keeles vihaseid laule oma naabri kohta ja vajuda üha sügavamale üha mõttetumate vaidluste poolt tekkivasse anarhiasse.
Ülakihi jaoks on sellised ullikesest "ausad rahvuslased" vaid mugav ekspluateerimise objekt, Vajadusel võib neid mõtlemisvõimetuid lambaid alati lükata järjekordse meediakampaania poolt tekitatud (hübriid-)sõtta. Meetodid on läbinud edukalt tuleproovi hutu-tutsi verises konfliktis.
Ülakihi jaoks pole vahet, kes on venelane ja kes eestlane, peaasi, et on odav ja teeb tööd. Jätkake omavahelist vaidlust, Loone, Ruutsoo ja Kross. Te olete teineteist väärt. Kunagi hakkate teineteist loopima mädade kartulitega ja seda on ütlemata "huvitav" jälgida.

Liibüast

Artikkel Postimehes Kuskilt Afganistani sõjast 1980 alates on moderniseerimisega lõpp. Enam ei püüta muukeelseid ja mahajäänud rahvaid tsiviliseerida. Nüüd antakse Stinger primitiivse usuhullu kätte ja lubatakse tal möllata. See arhaiseerumise laine on jõudnud ka Euroopasse. Kui kuulud õigesse klanni, on sul kõik lubatud. Enam pole vaja mõelda, et ära tee teisele seda, mida sa endale teha ei tahaks. Ei, vastupidi - kui teine on valest klannist, siis tee temaga mida iganes. See on eelajaloolise klanniajastu taastulemine, demoderniseerumine. Seadused ei ole kõigile ühed. Kui klanni pealik ütleb, et nii on õige, ei tohi sul mingeid täiendavaid küsimusi olla. Või muidu heidetakse sind (meedia-)krokodillidele söödaks. Sinna, kus kehtib süüdiolemise presumptsioon.

Loone oma sõnavõtu kohta AKs: ma väga vabandan, kui see kuidagi valesti välja kukkus

Artikkel on ise selline

Piiririigi häda on see, et mõtlevad ajud lähevad siit minema ja alles jäävad vaid võõrast propagandat moodutavad roostes hääletorud. Ei tea me midagi õigest ametiühinguvõimust e fašismist, natsionaalsotsialismist ega kommunismist.
On vaid kohalik, küüniline natsionalism ja kohalik, küüniline kommunism. Nüüd peab külast tulnud mats valima, millise poole ta valib. muidugi on loomulik reaktsioon, et minge mehed õige seenele, ma lähen parem metsa seeni korjama.
Või siis, teine variant, valida kindlalt üks pool ja vabastada sellega end tüütutest kahtlustest. Üks jama kõik, vähemasti olen rahulikult, "veendunult" ühe poole peal. Eks seda jõuab alati vahetada, kui pind jalge all liiga tuliseks muutub.

Ahto Lobjakas: et Eesti saaks hakkama ka halva ilmaga

 Artikkel "Postimehes", mida kommenteerisin nii:
Sõda on kapitalistlikus süsteemis vajalik selliste muutuste läbi viimiseks, mis paigutuvad mõiste Force Majore alla.
Sõda võiks olla iseenesest virtuaalne. Miks peavad normaalsed inimesed (homo consumericus) end sellega seostama? Võib ju lihtsalt kokku leppida, et toimus enneolematu küberrünnak, mille käigus hävisid kõikide pankade dokumendid. Kindlasti on asjasse seotud vene häkkerid, kuid see on juba natuke lame ega müü.
Hõreasustusega maa ja maksuvõimetu rahvas on kaasajal vaid kuluartiklid. Kes tahab endale võtta täiendavaid kohustusi? Iseasi, kui rahvas maalt lahkub ja võib segamatult loodusvarade kallale asuda. Seega peab natuke ootama (seda protsessi võib kiirendada lokaalse sõjaga). Kui Eesti on täiesti tühjaks jooksnud, nii sõja- kui majanduspõgenike mõttes, võib tekkida majanduslik huvi. Inimtühjade alade hõivamisel ei ole kultuurilistel iseärasustel mingit rolli. Kas fosforiiti kaevandab hiina või austraalia firma, pole tähtis. Kasum laekub niikuinii globaalse katusfirma arvele.  Kusjuures odavam on siinsetel aladel toimetada vene struktuuridel. Rail Baltic näitab, et me oleme geograafiliselt euroopast liiga kaugel, ühendus oleks liiga kallis ja ebaefektiivne. Tunduvalt orgaanilisem on enda sidumine venemaa logistilisse võrku., et sealtkaudu osa saada hiinlaste majanduslikust teovõimest  e draivist. Ka see eeldab maa tühjenemist, mis paistab olevat pöördumatu protsess.

Mälgbergi artikkel RBst

Minu kommentaar, mida "Postimees" ei avaldanud

Piiririigi saatus ongi selline, et nii üht kui teist poolt promovad pooletoobised propagandistid ja kohaliku vaese talumehe osaks on jäetud justkui vastutus ja nn "otsustamine", austav kohustus toita nii "partorge kui ka metsavendi". See on toitev pinnas radikalismile.
Teoreetiliselt võib minna radikaalselt kas ühe või teise poole vastu, hakata padukommunistiks või veendunud metsavennaks, lihtsalt inimlikust soovist lõpetada see haige laveerimine kahe leeri vahel. See seletab nende käitumist, kes on USAst sõjakamal positsioonil. Nad tahavad lahendada vene probleemi nüüd ja kohe, füüsiliselt, julma vägivallaga, lihtsast inimlikust tüdimusest.
On veel kolmas tee: trääsa näitamine kõigile. See on "eestlase tragöödia"-partei, kes hoiab rusikat taskus iga aktivisti suhtes, kandku ta siis rinnal mis märki tahes. Eestlane nagu tahaks lihtsalt niisama olla, ehitada oma maja, reisida ringi jne. Ilma sihtideta, ilma ideaalideta, ilma ust kaapivate metsavendadeta ja partorgideta, kes ajavad suust lihtsalt kamarajura, küündimatut propagandistlikku pläma.
Kohalikul inimesel puudub paraku võimekus olukorraga toime tulemiseks. Pole seda mõtlemisvõimet, mis suudaks tõusta kisklevate tolade kohale. Siit on loomulik reaktsioon - eemaldumine sellest laadapalaganist metsadesse, soodesse, kuhu ei ulatu maailma poliitilised tõmbetuuled. See aga on vaid näiline pääsemine. Probleem tuleb nii või teisiti käsitluse alla võtta ja lahendada. Kohalike laadatolade kiuste.