Artikkel "Postimehes", mida kommenteerisin nii:
Sõda on kapitalistlikus süsteemis vajalik selliste muutuste läbi viimiseks, mis paigutuvad mõiste Force Majore alla.
Sõda võiks olla iseenesest virtuaalne. Miks peavad normaalsed inimesed (homo consumericus) end sellega seostama? Võib ju lihtsalt kokku leppida, et toimus enneolematu küberrünnak, mille käigus hävisid kõikide pankade dokumendid. Kindlasti on asjasse seotud vene häkkerid, kuid see on juba natuke lame ega müü.
Hõreasustusega maa ja maksuvõimetu rahvas on kaasajal vaid kuluartiklid. Kes tahab endale võtta täiendavaid kohustusi? Iseasi, kui rahvas maalt lahkub ja võib segamatult loodusvarade kallale asuda. Seega peab natuke ootama (seda protsessi võib kiirendada lokaalse sõjaga). Kui Eesti on täiesti tühjaks jooksnud, nii sõja- kui majanduspõgenike mõttes, võib tekkida majanduslik huvi. Inimtühjade alade hõivamisel ei ole kultuurilistel iseärasustel mingit rolli. Kas fosforiiti kaevandab hiina või austraalia firma, pole tähtis. Kasum laekub niikuinii globaalse katusfirma arvele. Kusjuures odavam on siinsetel aladel toimetada vene struktuuridel. Rail Baltic näitab, et me oleme geograafiliselt euroopast liiga kaugel, ühendus oleks liiga kallis ja ebaefektiivne. Tunduvalt orgaanilisem on enda sidumine venemaa logistilisse võrku., et sealtkaudu osa saada hiinlaste majanduslikust teovõimest e draivist. Ka see eeldab maa tühjenemist, mis paistab olevat pöördumatu protsess.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment