Jaak Jõerüüt: millises Euroopas me nüüd elame? 

viide

Debiliseerimine, mis ei luba kuskilt otsida tagamaid ega põhjuseid, on haaranud ka eesti "demokraatlikku eliiti". Kõigekõrgem saadab meile lihtsalt väljakutseid. Meie asi on nendega kuidagi toime tulla. Küsimata, miks.
Tuleb lihtsalt olla britilikult jonnakas, hoida pead püsti ka siis, kui ümberringi toimub totaalne häving. Tuleb anda oma tõhus vastulöök. lihtsalt sellepärast, et see on jumalik ettemääratus. Nii peab. Tuleb olla "demokraatlik", hambad ristis, kuulivest seljas, granaadiheitja õlal.
tsitaat "Euroopa Liit loodi sõdade ärahoidmiseks kontinendil, see on põhitõde, mida on vaja alati meeles hoida".
Austatud sinisilmne kirjanikuhärra ei saa ikka veel aru, et Laulev Revolutsioon oli eesti turgude ja tööstuse jõhker hävitamine. See on seesama kapitalistlik võitlus, konkurents, sõda kõik-kõigi-vastu, millele me andunult hosiannat laulame. Keegi tahab hoida ära sõdu? Tõsiselt või? Seda julgetakse rääkida peale Jugoslaavia pommitamist, peale invasiooni Iraaki, peale Ukraina kaosesse paiskamist. Keegi tahab ära hoida? Ja kes see selline on, nime tahaks teada. Krimmis oleks ka tahtunud väga näha odessa-tüüpi inimpõletamisi. Aga kuramuse Putin tuli vahele, ei lasknudki meid auravat verd nautida.
Püha lihtsameelsus!
Euroopa Lidu esimene eesmärk on riikluse hävitamine. Nüüd on aga paraku tekkinud probleem, et ameeriklased on asunud euroopat nõrgestama. Läbi Ukraina, läbi põgeniketulva, läbi terrori ja läbi peatselt sõlmitava vabakaubanduslepingu. Tulemuseks on Euroopa kui konkurendi nõrgenemine ja muutumine Ladina-Ameerikalikuks USA tagaõueks.
USA tüüpi kapitalismi eeldus on koloonia, mida saab ekspluateerida. Euroopa on muutumas selleks kolooniaks. Needsamad "õitsvad ja rahuarmastavad" riigid nagu Prantsusmaa (kes käis just hiljuti Malis oma maavarasid kaitsmas, veriselt, sõjaliselt, brutaalselt), Saksamaa ja Suurbritannia. Riikluse hävitamine läbi kaose tekitamise. Kui riikide sisekonflikte ei anna enam kolooniatest tulvavate nännijõgedega kinni mätsida, on nad määratud kodusõjale. Riiki koos hoidev juhtimissüsteem on juba ammu globalistide poolt hävitatud. see on mehitatud Rõivas-tüüpi liisinguorjadega, kes ei saa tihti ise ka oma sõnadest aru. See, mis toimus Iraagis, Liibüas ja Ukrainas, toimub peagi Kreekas, Hispaanias, siis juba Itaalias, Prantsusmaal jne jne. Brüsseli kontoriplankton pole millekski võimeline, tal pole sellist organit nagu aju. Veel vähem oskab ta midagi tahta. Toimuvad vaid reflektoorsed, iseeneseslikud verbaalsed inversioonid. Nagu konn, kes liigutab oma jalga peale pingeimpulsi saamist, ütleb Brüsseli bürokraat peale järjekordset terrori-rünnakut oma blä-blä. Ta teab, et kui ta ei ütle blä-blä, siis antakse talle kinga. Tal on hirm.

Kui tahate näha USA sõprade tõelist tulevikku, siis tuleks vaadelda selliseid riike nagu Filipiinid või Libeeria. Need kolooniad on olnud USA tublid liitlased väga pikka aega. Kui teile elu nendes riikides meeldib, siis olgem USA sõbrad edasi, teenigem alandlikult ameeriklaste pillavat eluviisi, oma higi ja pisarate arvelt. Kaitskem edasi "demokraatiat" kuskil järjekordses iraagi sõjas, avantüüris, mille on valla päästnud need, kes ei näe oma tegevuse ebainimlikkust. Kuna see, mida nad näevad on vaid kasum, raha, numbrid arvutiekraanil. Nad ei mõista neile esitatud väljakutse sisu. Nad arvavad, et nende ainuke ülesanne on erinevates arengutes oma kasum kätte saada. Sõjaliselt, majanduslikult, propagandistlikult - pole tähtis. Kui kasum on suur, siis ollakse jälle kord Jumala poolt ette antud väljakutsega hakkama saadud. Vaatamata sellele, et ümberringi käib ehk juba ammu totaalne sõda. Sõda on ju lihtsalt üks kasumi teenimise vorm. Nimetage vaid kasumi number ja me oleme valmis suvaliseks kuriteoks, kõik eranditult. See oleks nagu truudusevanne kapitalismile - kõik kasumi nimel, alati valmis, kapitalistlik pioneerivanne. Selle eest hoolitseb juba propagandamasin, et need tänapäeva kujundlikud juudid, kes tänapäeva koonduslaagrites surevad, ei häiriks meie tarbimisühiskonna sileda-ajulist õnne.

Saksa koonduslaagirtes närisid inimesed kevadeti värsket rohtu ja olid õnnelikud. Inimese õnneks on ju nii vähe vaja. Pealegi olid ju peavari ja toit täiesti priid- elu missugune, kadestama paneb.